Karusall

Foto: Nottsu

Karusall sai pehme ja lõbus igatahes. Kootud nr 3 varrastel, lõng pehme ja karvane (nime enam ei mäleta, sest lõnga silt sai kohe ära visatud...) ja seda kulus poolteist tokki. Kuna see on eelkõige lastele mõeldud sall, siis on salli pikkuski vastav - 76 cm. Mõmmi kõrvad on heegeldatud. Salli idee varasemas kudumise postituses.

Lõbusad kuubikud

Foto: Nottsu

Lõpuks hakkavad need sõbranna lapsele sünnipäevakingiks mõeldud kuubikud valmis ka saama. Kohutav mässamine, et igale küljele pilt välja mõelda. Selleks, et aga kingitus "lihtsalt kuubikud" ei oleks, on kujundeid 7 - täpselt sama palju nagu lapse nimes tähti - ja iga kujund kannab endas ühte nimetähte ehk kokku saab moodustada lapse nime. Alguses ei planeerinud ma numbreid aplikatsioonidena üldse panna, aga kuna lõpus hakkas kummitama ideevaegus, tulid numbrid ühest kümneni mängu.

Kuubiku külje mõõt on 9 cm ja need on lõigatud poroloonist. Kattematerjaliks on pehme ja karvane eredavärviline kangas ning aplikatsioonid on õhemast vildist. Muidugi olen lisanud suuri huvitavamaid nööpe, tupse ja väikeseid kuljuseid inimesehakatise käekeste arendamiseks.

Töö iseenesest on huvitav teha ning juba on veidi tekkimas tunne, et ei tahakski neid pehmeid ja värvilisi asjandusi ära kinkida.

Kaua oodatud kaunikene

Foto: Nottsu

Juba ammu olen unistanud kahvatusinisest hortensiast. Nüüd kaunistab ta minu söögilauda.

Pall

Foto: Nottsu

Minu kõige esimene lapitöö, pall diameetriga ca 13 cm, mis üllatavalt õnnestus ka. Polegi vist enne ühegi töö puhul nii palju pingutanud ja lootnud, et sellest midagi välja ka tuleb.

Mõnuledes

Foto: Nottsu

Pole õndsamat aega päevas kui see hetk, mil tassis aurab kuum kohv ja käeulatuses on näiteks värsked redisesaiad, nagu täna. Sinna juurde uudistan ma isetegijate tegemisi, mis omamoodi - hoolimata mu sealsest värskest liikmestaatusest ja blogija debütandi vilumatusest - harjumuseks on saanud. Muidugi, ega iga hetk internetis istuda jõua, kuid selle aja ma ikka leian, ausalt.

On mõnus näha, kui keegi midagi huvitavat oma kätega valmis meisterdanud ja selle teistele vaatamiseks üles panna viitsinud. Nii mõnigi kord saab mõne isetegija blogist käsitöö tegemiseks hoogu veelgi juurde ja tahaks kohe millegi taolisega alustada, ent kui heidan pilgu enda kolmele-neljale seni veel pooleli olevatele töödele, tuleb mõistus koju. Pooleli on peamiselt suuremad tööd, kas heegeldamisest, kudumisest, õmblemisest või tikkimisest, sest pahatihti kipub ühest tööst pikapeale - olgu ta siis nii huvitav kui tahes - tüdimus peale tulema, ja seetõttu on vaja mingit muud laadi käelist tegevust. Küllap on nii mõnelgi sama tunne, ma loodan.

Kes vana asja meelde tuletab...

Foto: Nottsu

Munadepühad on ammu möödas, kuid mina pole veel raatsinud kevadpühade kaunistustest kodus loobuda. Alati on pisut kahju, kui tuleb aeg ehistest loobuda, olgu see siis jõulude või munadepüha aegu. Ehk on selle põhjuseks enda poolt valmistatud asjad, mis juba nende valmistamisprotsessile kuluva aja tõttu on kuidagi kallimad kui poest ostetud. See projekt on valminud küll juba eelmisel aastal, ent mulle meeldivad need sädelevad munad ikka veel ning enne kui nad karbiga kappi ära panen, pühendan neile mõne rea siin.

Munad on inspireeritud kuulsatest Fabergé lihavõttemunadest. Nende valmistamine polnud küll raske, ent nõudis kannatust. Esmalt katsin 6 plastikust toorikut valmissegatud akrüülvärvidega (valge akrüül + toonimiseks guaššid). Pastelseid värvitoone oli kokku kuus: kahvatusinine, beebisinine, helelilla, beebiroosa, helekollane ja heleroheline. Kui värv kuivanud, joonistasin kuldse liimiga kalasoomuselise mustri. Kõige lõpuks liimisin helesinised klaaslilled ja kinnitasin auku muna riputamiseks kitsa helesinise atlasspaela. Alguses kasutasin klaaaslillede liimimiseks PVA-liimi, ent lõpuks tuli ikkagi kindlamaks kinnitamiseks liimipüstolit kasutada.

Nüüd on aeg lihavõttemunad suveunne panna.